Naissaarel on võimalik tellida firmaüritusel osalejate jaoks giidiga ekskursioone, mis toimuvad sõjaväelistes kastiautodes ja mille jooksul külastatakse erinevaid Naissaare militaarobjekte. Ekskursiooni hind on 21 eurot inimese kohta.


Naissaar, mis on ühtlasi looduskaitse all, on kaetud metsaga, nii et juulis valmivad saarel mustikad ja augustis-septembris pohlad.

Ööbimisega reise korraldame ka Tallinnast 14 kilomeetri kaugusel asuvale Aegna saarele (hinnaga alates 20 eurot inimese kohta, toitlustus alates 15 eurot inimese kohta). Vaid kolme ruutkilomeetri suurust looduskaitse all olevat Aegna saart, millel on 10 km pikkune rannajoon ja mille pindalast 80% on kaetud metsaga, on võimalik üritusel osalejatel iseseisvalt uudistada.

Eestimaa saartest ainsana pealinna koosseisu kuuluv Aegna saar on eriilmeline kaitseala, millel on arvukad kultuurimälestised, sh vana kalmistu, kivikülv ja maagiline kivilabürint, võimalik on tutvuda endiste militaarrajatistega, millest esimesed ehitati 1914. aastal. Aegna looduse teeb eriliseks hulk rändrahne, millest suuremaid saab pidada hiidrahnudeks: rahnu ümbermõõt on suurem kui 14 meetrit ja kõrgus rohkem kui 4 meetrit.

Aegnal on kolm viitadega märgistatud matkarada, millest pikim on 6,5 km. Rannamõnude nautimiseks sobib saare põhjaosa liivarand, mille lähistel asub ka maagiline kivilabürint, mille rajamise ajaks peetakse 12.–15. sajandit.
Naissaart on rootsi keele mõjutusel kutsutud ka hundisaareks, kuid keskajal peeti sellel hoopis hobuseid. Aegnal pesitseb haruldane merikotkas ja sellel kohtab ka rebasid, jäneseid ning oravaid.


Korraldame merereise ka Pärnu lahel ning üritusi Kihnu, Ruhnu ja Manilaiu saarel, kus hinnad inimese kohta on kokkuleppel.


Suuruselt Eesti seitsmes saar Kihnu on iidne meresõitjate ja kalurite saar. Selle Liivi lahe saare pärimuskultuur - riided, keel, muusika ja käsitöö - kuuluvad UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kohalike jaoks on tants ja pillimäng saarel tänaseni elu lahutamatuks osaks ja seda saavad nautida ka saare külalised. Sadamas ootab tulijaid kihnu kördis reisisaatja, kelle juhtimisel osaletakse eksootilisel ringreisil, et tutvuda Kihnu saare eluolu ning kombestikuga. Koos loodusgiidiga on võimalik tutvuda ka kauni Kihnu loodusega, mis olenevalt aastaajast pakub erinevaid muljeid ja värve. Saarel on muuseum ja kirik, saare lõunatipus asub renoveeritud majakas.

Meeskonnale meelde jääva suveürituse saate korraldada ka Manijal ehk Manilaiul, mis on Pärnu linna alla kuuluv laid Liivi lahes Kihnu ja Tõstamaa poolsaare vahel. Peamiselt rannaniitude ja kadastikuga kaetud ning Manija maastikukaitseala koosseisu kuuluv kitsuke saar on üks väiksemaid elutegevusega laide Euroopas - saar on 4,5 km pikk ja kõige laiemas kohas ainult 500 meetrit lai. Rääkides Manilaiu ajaloost oli see 19. sajandi keskpaigast alates Pootsi mõisa heinamaavahi elukohaks. Saar asustati 1933. aastal, mil Kihnu jäi selle elanikele väikeseks ja 22 sealset peret otsustasid Manilaiule ümber kolida.

Manijal on praegu püsielanikke kolmekümne ringis ja nende peamisteks tegevusaladeks on kalapüük, kudumine ja küpsetamine. Manilaid on muuseas üheks lemmikpaigaks ka linnuvaatlejatele, rannaniidul pesitsevaid linde on saarel loendatud ligikaudu 80 liiki ning tüüpiliste pesitsejad on mustsaba-vigled, punajalg-tildrid, tutkad ja rägapardid. Külastame Manilaiul saarekeskust, muuseumi ning kuuleme huvitavaid lugusid kohalikust elust-olust ja naudime saare kaunist loodust.


Korraldame üritusi ka Liivi lahe kauneimal saarel Ruhnul, mis asub kolme tunni laevasõidu kaugusel Pärnust ja kahe tunni laevasõidu kaugusel Saaremaalt. Ruhnu saar, mille pindala on 11,9 km² ja kus aastaringselt elab umbes 60 inimest, moodustab koos väiksemate laidudega iseseisva Ruhnu valla, mis on Eesti väikseimaks vallaks.

Ruhnu saarele saab meritsi vaid suvel, sügisel ja talvel tuleb sinna sõita lennukiga. Esimesed kiviaega jäävad asustusjäljed saarel pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Esmane kirjalik viide Ruhnule on Kuramaa piiskopi 1341. aasta vabaduskiri, milles kinnitati, et Ruhnu saare elanikud saavad elada vabade talupoegadena.

Eelmise sajandi alguses, kui saarel elas Rootsi kogukond, oli saarel elanikke kolmsada. Suuremad tööd tehti talgute korras. Mehed toimetasid enamasti merel ja naised maal. 1944. aasta augustis lahkusid ruhnurootslased saarelt ning saarele asusid uued elanikud mandrilt ja teistelt saartelt.


Ruhnu saare idaosa luitestikku katab mets, madalal lääneosal on põllud ja heinamaad. Ruhnus elavad metskitsed, rebased, viigerhülged, hallhülged, mitut liiki nahkhiiri ja teisi loomi. Ruhnus pesitseb u 100 erinevat linnuliiki.

Saarel on Ringsu sadam, Ruhnu lennuväli, elektrijaam, põhikool, raamatukogu, rahvamaja, postipunkt, muuseum koos ainulaadse ruhnurootsi taluarhitektuuri esindava Korsi taluga, kuulus G. Eiffeli poolt projekteeritud tuletorn, kaks kirikut, millest üks on Eesti vanimaks puitehitiseks aastast 1644, merepäästeselts, maapäästeselts, Kaitseliidu Saaremaa maleva üksus, kauplused, majutusasutused, kõrtsid, restoran, suvekohvikud, kultuuriait, meistritekoda ja puidutöökoda.

Saarel peetakse Eesti maatõugu veiseid, lambaid, kitsi, kanu, mesilasi. Kasvatatakse aia- ja põllumajandussaadusi.

Naissaarele pakume päevaseid reise ja koos ööbimisega reise. Hinnad alates 35€ inimese kohta (oleneb reisi pikkusest). Ööbimise võimalus, 18€ inimese kohta. Söök (hommik, lõuna, õhtu) maksab alates 12€ inimene. Võimalik on saarel tellida ekskursioon, hind 21€ inimene.

Aegnale pakume reise ööbimisega, saart saab uudistada omal käel, ekskursioone me ei paku. Reisi hind on alates 20€ inimene (oleneb inimeste arvust). Söök alates 15€ inimene.

Kihnu, Ruhnu ja Manilaiu reiside hind sõltub sõidu pikkusest ja inimeste hulgast, teeme teile sobiva pakkumise.

Pakume jahtide pardal ka toitlustamist – valikus on üle 30 erineva vaagna maitsvate suupistetega.